Kaitset difteeria ja teetanuse vastu tuleb täiskasvanutel uuendada iga kümne aasta tagant

Kaitset difteeria ja teetanuse vastu tuleb täiskasvanutel uuendada iga kümne aasta tagant

Suvi on aeg kui inimesed liiguvad aktiivsemalt ringi, külastavad erinevaid paikasid, tehakse aiatöid või ehitatakse/ remonditakse kodusid ja/või maamajasid, mille tulemusel kriimustused, marrastused ja tõsisemad traumad on kerged tulema. Tõsisemate traumade korral satutakse erakorralise meditsiini osakonda kus esimeseks küsimuseks on kas ja millal inimene on saanud difteeria-teetanuse vaktsiini.

Paneme südamele mõelda enne taolise olukorra tekkimist läbi millal viimati sai vaktsiin tehtud. Kui vaktsineerimise aeg ei meenu, siis saab sellekohast infot kontrollida üleriiklikus patsiendiportaalis www.digilugu.ee või kollasest vaktsineerimispassist ja ka perearstilt.

Kui suvel on plaanis rohkelt õues ning aias viibida, siis tasub ennast kaitsta! Mõlema haiguse eest kaitsev liitvaktsiin on täiskasvanutele TASUTA!

Aja borneerimiseks pöörduda meie keskusesse telefoni teel 485 5344

või e-pöördumise kaudu.

Mis on teetanus?

Teetanus ehk kangestuskramptõbi on bakteriaalne nakkushaigus, mida iseloomustab generaliseerunud lihaskrampide esinemine. Haigustekitaja on eostega bakter Clostridium tetani, kelle eosed on pinnases (mullas, kõdus ja sõnnikus) ja tolmus laialt levinud.

Kuidas nakatub?

Arenenud riikides on enam kui 70% teetanuse juhtudest seotud nahka läbistavate vigastustega. Teetanuseoht võib kaasneda marrastuste, lõike- ja torkehaavade, nahka läbivate pindude aga ka putukate ja loomade hammustusega. Haigustekitaja satub organismi haava kaudu. Haiguse tekkepõhjuseks võivad olla ka teetanuse tekitajaga saastunud kroonilised haavandid. Arengumaades esineb samuti kaasasündinud teetanust, st vastsündinu saab teetanuse haigestunud emalt. Teetanus ei levi inimeselt inimesele, seetõttu pole haige ohtlik kaasinimestele.

Teetanuse peiteperiood kestab 1 päev kuni 3 nädalat, olles keskmiselt 7 päeva.

Millised on sümptomid?

Teetanusele on iseloomulik suurenenud lihastoonus ja spasmid. Tavaliselt algab teetanus mälumislihaste spasmiga, millele järgnevad neelamisraskus, kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus. Hiljem on haaratud kõik tahtele alluvad lihased. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel lõpeb surmaga. Teetanuse kutsub esile juba väga väike kogus toksiini. Teetanuse läbipõdemise järgselt immuunsust ei kujune ning teetanust põdenud inimene vajab ikkagi teetanuse vastast immuniseerimist.

Kasutatud allikad: https://www.terviseamet.ee/et/nakkushaigused-a-u/teetanus